KÕIK MULTIKA'

JUSS OPP VIISAKUST
Viisakus avitas tõisi latsiga parõmbahe läbi saia’. Miä tuu viisakus sääne om ja kuis kõgõ viisakas olla’, tuud kuuld Juss Riina käest.
JUSS LÄTT AIAPIDOLÕ
Jussi pere’ käü kooli lähkün jalutaman ja sääl tulõ imäle hää mõtõ’ kaia ilosat aianäütüst liinamüürü veeren.
JUSS OM UURMISÕMEISTRI
Juss ja Jass piät suurõ ärkaomisõ müsteeriümi är’ klaarma: Mõmmi varandusõkirst om kaonu! Määne varandus Mõmmil sääl seen oll’ ja kas varandusõkirst õks löütäs üles? Kae’ ja saat teedä’!
JUSS KORJAS MARJU
Jussi vanavanõmbidõ aian om egätsugutsiid hüvvi marju: hõragu’, sitikmar’a’, vabarna’ ja vislamar’a’. Juss ei saa’ arvu, mille näide aian üttegi mar’apuhma ei olõ’?
JUSS KÄÜ KUJORAGOJIL KÜLÄN
Glehni pargin tulõ jänoperrele päähä hää mõtõ minnä’ kaema, midä kujoragoja’ tegevä’. Kujoragojidõ man tegevä’ Juss ja Mõmmi umast käest kujo, a Jassil lätt kõrda peris perfoormants kõrralda’!
JOHANNA SÜNDÜMISE PÄIV
Johannal on murõ: tä taht umal sünnüpääval tetä’ piraatõ pito, a ütsindä jo kõkkõ ei jõvva’!
JUSS KÕNÕLÕS JASSILÕ UNÕJUTTU
Suvõüü’ omma’ niipall’o valgõ’, et Jass ei taha’ magalõ jäiä’. Tä taht hoobis, et Juss tälle unõjuttu kõnõlnu. Kullõ’ sa’ kah Jussi unõjuttu!
JUSS KÕNÕLÕS RAVIHAINUST
Juss oll’ paar päivä haigõ, a ravihainu abiga sai tä kipõstõ terves. Üten Mõmmi ja Johannaga näütäs tä Jassilõ egätsugutsit taluhoovin kasuvit hainu.
JUSSI OPPAJA SÜNDÜMISE PÄIV
Jussi ja Johanna oppajal om sündümise päiv õkvalt inne suvõaigu kooli perämäidsil päivil. Muidoki plaanva’ latsõ’ oppajalõ tuul pääväl esieränis pall’o rõõmu tetä’.